Sanctus praesens
Idee: Marje Taska
Teostus: Villu Plink
2020-2021, hõbe, paber
Teatepulk näeb välja nagu vana käsikiri, mis on mõlemalt poolt kokku rullitud, avatud on vaid kitsas pilu keskmisest osast, kus on ka väike tekst. Kuraatorite väe kontseptsiooni ühendav metafoorne objekt juhatab sisse näituse triloogia „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“.
Vägi peitub hetkes – siin ja praegu. Selle tillukese objekti käsikirjas on peidus nii minevik kui ka tulevik, nähtaval on ainult olevik, mis oma absoluutses väes on lausa sakraalne. Vägi on sageli hoomamatu, nähtav neile, kes võtavad vaevaks süveneda. Imetillukeses aatomis on aga plahvatuslik jõud.
Marje Taska
Algus
Video, 2021
1’29’’
Heli: Anna Hints
Video: Lauri Nagel
4. 01. 2020, varahommik. Kolm kuraatorit kogunesid Kütioru Tammetsõõris, rituaalses väepaigas, et pühitseda sisse „Teatepulga” projekt. Oli karge, aga udune hommik. Ühtlase halli valguse sees võis hoomata tuhandeid varjundeid, igal oma iseloom ja vägi.
„Väega“ pidime Vana-Võromaa Kultuurikojas pihta hakkama kõige valgemal ajal, 15. 06, et siis kaks aastat hiljem jõuda Võrumaal kogutud väega läbi akadeemilise ülikoolilinna Tartu pealinna võimukoldesse Kadriorgu.
13. 03. 2020 kuulutati välja eriolukord ja pandeemia tõkestamiseks suleti ühiskond. Juuni keskel oli eriolukord küll tühistatud, kuid piirangud jäid. „Vägi“ tuli nihutada 2021. aastasse.
Reet Varblane
ELO LIIV
UP_YOURS
Ökoloogiline viipekeel 001
installatsioon, 2021
Probleem pole selles, et maailmas on liiga palju inimesi, probleem on selles, et maailmas on liiga palju rumalaid inimesi. Inimkonna aastatuhandete pikkune pingutus looduse toiduahelast väljumise ning surma ja sünni käskijaks saamise nimel on paisanud meid ühise keele ja lugemisoskuse kaoga dissonantsi, resonantsist välja. Säilinud on küll igatsus nautida ilusaid loojanguid, puhta ja puutumatu looduse rahu ning vaikust ja otsida lohutust, aga me tahame lõigata seda, mida ise ei külva. Vägi, võim ja vaim on kui võlts ja kipakas kristallkonstruktsioon meie raiskamise, looduskeskkondade ja liigirikkuse hävitamisega seotud igapäevas.
Teos on osa suuremast seeriast, kus kujutatakse kriitilist olukorda looduses roheliste kätega edasi antud viipekeeles. Püsti on jäänud vaid üks sõrm – see on meie kui isehakanud aednike eluviiside abil kujundatud, meie keele ja teadmiste oskustele vastav, kõigile arusaadava tähendusega sümbol: „Up_Yours, Humans!“.
Elo Liiv
IVO LILL (1953–2019)
Murdvalgus
2005
Ära küsi, kui kaua ühe skulptuuri tegemine aega võtab. Vaid viivu – kogu minu senise elu …
Klaasi müsteerium seisnebki selles, et uues miljöös ja valguses alustab ta oma elu. Elu, kus kõige olulisem on avatud meelega vaataja. Nägija, kes leiab aega süvenemiseks ja järelemõtlemiseks. Nii nagu kunsti mõistmiseks on vaja veidike algteadmisi, nii tuleb ka klaasi osata näha, sukelduda klaasi sisse, vaadata klaasist läbi, kuid mitte klaasist mööda – ja ühel päeval hakkab ta sinuga kõnelema.
Ivo Lill, Cool Glass, 2015
SILJA SAAREPUU JA VILLU PLINK
Daami portree. Härra portree
Luupiv video, 4’58’’
2014/2021
Portreemaailma vaikelu ei paista esmapilgul segavat ükski vägi, kuid väikesed sisemised ja välised tegurid hakkavad vaikselt pilti mõjutama.
Silja Saarepuu ja Villu Plink
ANNA HINTS
Kõnelused surnud vanaemaga. Unenägu nr 26122020
Heliinstallatsioon, 2021
Palun istu tugitooli, sulge silmad ja vaata unenägu. Memme õpetas mulle juba lapsena, et unenäod on keel, mille kaudu me saame ka pärast ta surma suhelda.
Anna Hints
TERJE OJAVER
Ühe jalaga kündja
Silikoon, polüuretaanvaht, tekstiil, kunstkarv, kips, muld, raud, 2020–2021
Naine kündmas on metafoor naise väele, tema võimele hakkama saada ja vastutada igas olukorras. Naisel võib olla murekoorem, füüsiline häda või vaimne tasakaalutus, kuid ta peab kõigega hakkama saama. Naine leiab endas lausa loomaliku jõu, mille ta on pärinud oma esiemadelt.
Terje Ojaver
UKU SEPSIVART
Pelgupaik
Libaürask
Fotodokumentatsioon, 2021
Puit, 2021
Otsisin üksi olemise kohta: uuristasin huupi valitud paigas kuivanud puu tüvesse uru ja salvestasin töökäigu. Uuristustööd tehes tajusin end justkui üraskina. Inimeste meelest on mõnede üraskiliikide, nagu ka paljude teiste looduslike protsesside, mõju kahjulik, peaaegu nagu kriminaalne. See pani mind mõtlema, kas inimese mõju looduskeskkonnale on sõbralikum, kui on meie arvates kahjulike liikide või nähtuste oma.
Mõtisklusest kasvas välja teos „Libaürask“.
Uku Sepisvart
SANNE SIHM
Unustatud mõtted
Kevade ootel
Vee tunnetus
Õli, süsi, lõuend, 2015
Hakkasin nägusid maalima, et jäädvustada oma ema naeratus. Ka minu reisimuljed koosnevad nägudest. Näod pakuvad võimaluse toota taas sündmusi, tundeid, mõtteid. Valgus, tuul või väike lookene omandavad minu puhul sageli just näokuju. Kasutan nägusid motiividena, sarnasus konkreetse inimesega mind ei huvita.
Sanne Sihm
LEN MURUSALU
Otsides Kuldajastut
Videoinstallatsioon, 5’55’’
2011 – 2021
Seeria „Otsides Kuldajastut“ kujutab praegusaegset püüdlust kuldse horisondi poole; igatsust millegi muu kui käesoleva hetke järele, olles alati sammukese ees või taga antud ajahetkest.
Len Murusalu
PEETER LAURITS
Gordioni sõlm
Luupiv animatsioon, 2’40’’
2013
Gordioni sõlm on kreeka mütoloogias nõiutud sõlm, mille lahtiharutamisest sõltus Aasia valitsemine. Makedoonia Aleksander raius sõlme mõõgaga läbi ja vallutas suure osa Aasiast. Tänapäeva paradoksaalses geomeetrias on see populaarne motiiv, riimudes Boromea rõngaste, Moebiuse lindi ja Kleisi pudeliga. Need on nagu rebendid selles kotis, mis ettekujutust meie maailmast koos hoiavad.
Lõputu sõlme kujundi laenasin M. C. Escherilt, kolmemõõtmelise animatsiooni aitas teha Maido Hollo agentuurist Tolm.
Peeter Laurits
RAUL MEEL
Armuloitsud
Digitrükk, 2021
Armuloitsud põhinevad saksa, inglise, soome, vene ja eesti keeleruumis tuntud lembeluulele. Vene ja eesti keele puhul on kasutatud Theokritose ladinakeelse teose tõlget, inglise keeles on aluseks E. E. Cummingsi „Tulbid ja korstnad“ („Tulips and Chimneys“), saksa keeles Else Lasker-Schüleri „Armastust tooma“ („Liebe bringen“) ja soome keeles Aale Tynni „Armulinnud“ („Rakkauden linnut“).
Raul Meel