PAX IN SANCTO PRESENT
Idee Marje Taska ja Reinhold Rutks
Teostus Reinhold Rutks
2022
Näitusetriloogia esimese osa „Vägi“ Vana-Võromaa Kultuurikojas juhatas sisse kuraatorite hõbedast teatepulk – tilluke kokku rullitud käsikiri. Näha oli ainult käsikirja keskmine osa tekstiga „Sanctus praesens“ ehk „Püha olevik“.
„Vaimu“ näituse sissejuhatav objekt on viiskümmend korda suurem. Taas on tegemist käsikirjaga, paberirull on nüüd aga avatud – minevik, olevik ja tulevik on ennast lahti kerinud ja keerlevad kahe telje vahel vaataja jalajõu, pedaali sõtkumise abil. „Vaimu“ näituse sõnum edastatakse XIX sajandil leiutatud telegraafikoodina ehk morsetähestikus. Kui vajutada nupule, lisandub tekstile ka heli.
See objekt on valminud meie aja sündmuste taustal, kui toimuvad tuhanded võimuiha tekitatud kurbmängud. Meie soov oli luua rahugeneraator, kus vaataja liigutuse jõud tekitaks rahusõnumi ringlemise. Püha olevik ootab ja soovib rahu, ainult rahus saab vaim vabalt teostuda ja areneda.
Marje Taska
ÜLO SOOSTER
Silm munas
1962, õli, paber
Tartu Kunstimuuseum
Moskvas elanud eesti kunstnik oli Eesti – Tartu ja Tallinna ning Vene – Moskva avangardistliku kunsti sild. Ta oli Tartu vaimu edasikandja suletud, kuid siiski globaalsesse suurlinna Moskvasse. Tema loomingu aluse moodustab Tartu Pallase koolis omandatud modernistliku kunsti vaim. 1960ndatel arendas ta selle põhjal välja tollase teadusliku mõtlemise, eelkõige küberneetika, sürrealistliku kunsti, isiklike kogemuste ja vene põrandaaluse kunsti avangardistlike suundumuste sümbioosina oma kujundikeele, mille üks korduv motiiv on munakujund.
„Silm munas“ (1962) on üks esimesi munakujundi maaliks arendusi. Munakujundi sidumist silmaga võib mõtestada nägemis- ja selle kaudu ka mõistmis- ja mõtestamisvõime andmisena elualgele. Kui aga mõelda silmakujundile avaramalt, kasvõi varakristliku kunsti näitel, siis võib seda laiendada ka jumaliku alge kohalolekuga.
Reet Varblane
VARVARA & MAR
Tartu sünteetilised maastikud
Heli Taavi Varm, Ville M J Hyvönen ja klaver J. Kujanpää
2022
Teosega seatakse kahtluse alla nn Tartu vaimu tähendus. Viibisime flaneur’ina Tartus ja kogusime siin hulga pildimaterjali. Sisestasime selle hiljem tehisintellekti mudelisse, mis genereeris meie pildimaterjalist sünteetilisi maastikke. Nagu „vaim“ masinas, nii paigutasid algoritmid meie masinakoodi abil ümber piksleid ja lõid reaalsest paigast abstraktse pildi.
Oleme ka varem tundnud huvi sünteetiliste maastike vastu, nagu näiteks teostes „POSTcard Landscapes from Lanzarote I ja II“ ja „Phantom Landscapes of Buenos Aires“. Oleme uurinud koha identiteeti selle digitaalse varju kaudu, mis sageli on tegelikkuse üle maalinud.
Varvara ja Mar
EVA LABOTKIN, ROOMET JAKAPI, TANEL RANDER
Ulgujõe mäss
Heli: Juhan Vihterpal
2021-2022
Meri jõuab Tartusse, kui maailmamere veetase tõuseb 50 meetri võrra. Selleks peab aga sulama peaaegu kogu Antarktika, Gröönimaa ja mägiliustike igivana jää. Kui see juhtub, voolab Pärnu laht üle Soomaa rahvuspargi alade, Võhma ja Suure-Jaani vahelt läbi alam-Pedja looduskaitsealale ning ühineb Peipsi järvega. Soolane ja mage vesi kohtuvad Emajõe keskjooksul ürgorus, kus asub Tartu. Tartu linnas ulatub vesi Emajõe ühel kaldal Raekojani, teisel kaldal Puiestee tänavani. Ülikooli peahoone jääb küll vee alla, kuid sellest pole midagi, sest sinna pääseb sukeldudes. Sellel veeteel liigub Peipsi suunas üksik alus, millel sõidab kajakas. Kõik on vaikne, ainult vee alt kostab Emajõe endistel kallastel seisnud linnupeletuskõlaritest vaikset varese peletamiskisa.
Eva Labotkin, Roomet Jakapi ja Tanel Rander
MATTHIAS SILDNIK
Ohutu meel
Video, 10’
2022
Millal on meel ohutu? Meelelahutuses kindlasti. Kui vaadata uudiseid, siis võib olla. Kui küsida liiga palju, siis pigem mitte. Kui ei usuta, mida öeldakse, siis kindlasti mitte.
Geeniteraapiaga muudetakse hiirte ajus paiknevad sünapsid valgustundlikuks, väljastpoolt tulevad valgussignaalid suunatakse otse sünapsidesse. Erinevate katsetega muudetakse tundlikuks aju erinevad võrgustikud. Esimese katse puhul stimuleeritakse agressiivse käitumise võrk, selle tulemusel ründab hiir puutükki. Teisega pannakse hiir sööma rohkem, kui ta vajab. Edasi stimuleeritakse tema sotsiaalset käitumist jne. Selle meetodiga saab teha järeldusi ka inimese aju ja teadvuse kohta. Inimese puhul mõjutab nende tegevust ka keel. Sõnad mõjuvad samuti aju erinevatele võrgustikele, põhjustades hirmu, iha ja teisi tundmusi. Oma videos olen sulatanud kokku aju erinevad kihid ja mõjutamisviisid.
Matthias Sildnik
MARJA-LIISA PLATS
Mis tunne on olla nahkhiir?
Foto
2022
Maailmas olemise võlu ja valu seisneb selles, et inimene ei pea leppima maailma piiridega. Füüsiliste piiride ületamise soov on loomingu ja kunsti alus. Metafüüsilisi rännakuid ja kujutlusvõimet piirab meie subjektiivse kogemuse iseloom. „Mis tunne on olla nahkhiir?“ on Thomas Nageli artikkel, kus muu hulgas osutatakse kujutlusvõime piiridele inimese võimetuse kaudu kogeda päris nahkhiire tunnet olla nahkhiir. Inimene võib rippuda pea alaspidi ning toituda putukatest, kuid parimagi tahtmise korral saadakse nahkhiireks olemisest vaid osaline ettekujutus. Saadakse ettekujutus ainult sellest, mis tunne on nahkhiire kombel käituda.
Marja-Liisa Plats
AIME KUULBUSCH
Tahaks lendu tõusta
Plastik
2021-2022
„Tahaks lendu tõusta“ kujutab stiliseeritud inimkeha. See on kunstiline kujund, mis kehakeelse füüsilise väljendusena osutab inimese tahtele lendu tõusta. Olen püüdnud kujutada inimhinge tungi tõusta asisest olustikust vaimumaailma avarustesse, kus piire seab vaid inimvaimu vägi, jõud ja võimekus.
Aime Kuulbusch
MARE VINT
Neli lindu, 1973
Maastik kaheksa linnuga, 1973
Videvik I, 1969
Tušš, paber
Eesti Kunstimuuseum
Mare Vindi graafiliste lehtede peened jooned moodustavad hapraid, aga ka tugevaid kujundeid. Teda on varajastest romantilise hõnguga tušijoonistustest peale paelunud looduse ja inimkäte loodu kooskõla. Oma korrastatud maastikega on ta suutnud anda edasi maailma suurejoonelise korrapära, tema maastike mikrokosmos sümboliseerib universumi makrokosmost. Tušijoonistuses „Videvik I“ (1969) on loodus taandatud pildi keskele väikeseks ringiks, et anda ruumi kõnekale vaikusele ja tühjusele. Igavikule.
Tähtis on jääda iseendaks. Kõige hullem on tegutseda iseenda vastu, teha midagi sellist, mida tegelikult ei taha teha ja mis on sinu põhimõtete vastu. Südametunnistus peab puhtaks jääma.
Mare Vint
PAUL RODGERS
Nimeta raamatukogu
DIASEC trükk
2021
Minu kodu lähedal elavad koprad on ehitustegevuses järjekindlad. Nad on käsitöös ja oma instinktide järgimises tõelised meistrid. Igal aastal tuleb talupidaja ekskavaatoriga ja lõhub nende tammi, kuid nad on väsimatud ja ehitavad selle uuesti üles. Me püüame kuhjata teadmisi, et omandada ja kontrollida maailma, kus me elame. Kuid eelmisel aastal ehitasin raamatutest, mudast, puidust ja minu enda instinktist tammi. Lihtsalt lõbu pärast.
Paul Rodgers
KIWA
legeeP silgeeP
Siiditrükk
2021-2022
Teos koosneb sõnade „peegel“ ja „peeglis“ ning nende peegelduste omavahelistest paariskombinatsioonidest, nii et ridades ega tulpades ükski ei kordu. Sellise korrapära väljaarvestamine ja võimalike kombinatsioonide läbimängimine on nõudnud tundide kaupa vaimunärimist. Peegel peeglis on kirgastunud vaimu võrdkuju, sest peegeldada pole mitte midagi.
KIWA
LINDA NURK
Kehastus III (Fauna loor), 2019
Kehastus V (Flora liiv), 2019
Kehastus VII (Eos), 2019
I tselluloos, Ahimsa siid, hibisk, agar, pressitud kroonlehed ja lehed, bakterite ja pärmi sümbiootiline kultuur.
II kultiveeritud tselluloos, bakterite ja pärmi sümbiootiline kultuur, agar, pressitud kroonlehed ja taimed.
III siidiusside kootud torso, agar, pressitud kroonlehed ja luustik, Ahimsa siid.
Töötan installatsioonide ja objektidega, kus kasutan materjali, mida olen ise aretanud. Tegemist on orgaanilise loodussäästliku tehnika, couture vivante’ga.
Minu installatsioonid on inspireeritud Balti- ja Põhjamaade rahvakunstist, kus siidiusside kõrvel olen kasutanud ka elu ringkäiku sümboliseerivaid kuivatatud aasalilli. Lasen siidiussidel, keda ma ise üles kasvatan, kududa siidiniitidest võrgu üle kuivatatud lillede. Selle tulemusena tekib kummaline intarsiat meenutav kangas, mis on keskkonnasõbralik, jätkusuutlik ja eetiliselt loodud.
Linda Nurk
ANDRES TALI
Mu süda põleb igavesti! (visandeid St. Rita teemal)
Installatsioon
2012-2022
Samal päeval pärast ristimist märkas perekond valgete mesilaste sülemit lendlemas hälli kohal, kus ta [Rita of Cascia, sünd Margherita Lotti] magas. Mesilased sisenesid rahulikult tema suhu ja väljusid sealt uuesti talle kahju või valu tagemata. Muretsemise asemel jälgis perekond seda vaatepilti kui nõiutuna …
http://en.wikipedia.org/wiki/Rita_of_Cascia
Tragöödia on inimkannatuste kujutamisel põhinev etenduse vorm, mis vaatamisel tekitab katarsise või meelehea tunde. Kuigi paljud kultuurid on loonud selliseid kaksitisi tundeid tekitavaid vaatemänguvorme, siis tragöödiat kui mõistet seostatakse sageli just spetsiifilise Lääne tsivilisatsiooni enesemääratluses ainulaadset ja olulist ajaloolist osa mänginud, vaatemänguga.
http://en.wikipedia.org/wiki/Tragedy
Helitausta allikfailid:
Freesound.org (Creative Commons License 3.0)
Than van Nispen (http://www.freesound.org/people/thanvannispen/)
Malex Media Network (http://www.freesound.org/people/malexmedia/)
dobroide (http://www.freesound.org/people/dobroide/)
vtownpunks (http://www.freesound.org/people/vtownpunks/)
Dynamicell (http://www.freesound.org/people/Dynamicell/)
Benboncan (http://www.freesound.org/people/Benboncan/)
Andres Tali
MARE MIKOFF
Karjatüdruk
Alumiinium
2015
„Karjatüdruk“ on üks minu modelleeritud naistegelane. Ehk „Tüdruk nr 2“. Teistega võrreldes pärineb ta nagu kõige kaugemast ajast või vähemalt teisest keskkonnast või on lihtsalt mõttelaadilt hoopis midagi muud. Ta sobitub loodusesse ja sõltub metsikust ümbrusest. Karjatüdrukule on usaldatud ideaalne töö ja ta suhtub sellesse kõige ausamal viisil. Peaaegu nagu Jeesus Kristus hingekarjasena.
Tahtsin luua oma ettekujutuse mitte ainult arhailisest, vaid ka praegusaegsest vabast tüdrukust. Ehk püüdsin oma vahenditega portreteerida mõistlikkust.
Mare Mikoff
UNO SVENSSON
Imede aeg, 1973–1976
Konglomeraat I, 1973-1976
Konglomeraat II, 1973–1976
Akrüül, lõuend
Rootsi maalikunstnikku ja graafikut huvitas inimese vaimne ja eksistentsiaalne heitlus ning tsivilisatsiooni allakäik. Tema maalide peamised tegelased – kafkalikult kummastavad anonüümsed olendid, katkised nukud või üksildased inimlapsed ilmuvad vaataja ette kokkukämpunud kuhjatiste – konglomeraatidena. Kunstnik ei räägi aga ainult anonüümsest sootsiumist, tema konglomeraadis on alati irdunud mõni indiviid, võimalusega saada isiksuseks.
Uno Svenssoni teoseid on Stockholmi Moderna Museeti, Rootsi Nationalmuseeti, Kalmari kunstimuuseumi ja paljudes erakogudest.
Mu pildid ei ole mõistatused, vaid on selged ja täpsed. Kasutan vanaaegselt alusmaali ja laseerimistehnikat, et maal oleks maksimaalselt elav. Teema on alati inimene. Igaüks saab minu inimesekäsitlusest aru oma kogemuste ja arusaamade järgi. Küsimus on, kas tahate teada ka sellest, mis häirib ja on ebamugav, või soovite jätkata Okasroosikese und?
Uno Svensson
TOOMAS KUUSING
Mooses ja põlev põõsas, 2021
Filosoofid raamaturiiulis, 2021
Vaimsuse külv taevast, 2022
Linoollõige
“Mooses ja põlev põõsas” on inspireeritud Teisest Moosese raamatust, kus Jehoova ingel ilmutab ennast Moosesele tuleleegis. Selle peale saab Moosesest jutlustaja ja imetegija. “Filosoofid raamaturiiulis” ja “Vaimsuse külv taevast” on kavandatud „Vaimu“ näituse tarbeks eelneva suurema mõttetöö ja analüüsita – ainsa hetkega, kui „vaim“ peale tuli.
Toomas Kruusing
RIHO KALL
Isa vaim
Kineetiline maal
2022
Selles töös olen mõtisklenud tarkuste ja kogemuste üle, mida meie ühiskonnas tavaliselt omandatakse peres isalt või vanaisalt. Või tehti seda 1990ndatel, kui olin veel laps. Olen kujutanud eluvaldkondi, kus olen ikka ja jälle tajunud enda väheseid või puuduvaid oskusi ja teadmisi, sest ei puutunud lapsepõlves nendega kokku. Pildi keskmesse olen seadnud oma isa või pigem tema puudumise minu ja mu ema elust, päris inimese asemel on tema vaim. See on nagu raskuskese, mille ümber rollimaailma virvarr tiirleb.
Riho Kall